osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega. Tähtis osa nende regulatsioonis on põhimiktuumadel. Veel võtavad regulatsioonist osa ka vaheaju ja keskaju ning väikeaju. Rütmilised refleksid on aluseks tsüklilistele liigutustegevustele (nt kõnnile ja jooksule). 42.HOIAKUREFLEKSIDE TÕTTU PEA JA KAELA SIRUTAMINE SUURENDAVAD sirutajate LIHASTE TOONUST, PEA JA KAELA ETTEKALLUTUS SUURENDAVAD painutavate LIHASTE TOONUST 43.LIHASKETI EHK LIHASLINGU MÕISTE Lihased töötavad omavahel väga täpselt organiseeritult. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talituslikud omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi nn lihaskette ehk lihaslinge. Eristatakse vaatud ja suletud lihaskette. 44.AVATUD LIHASKETT. NÄIDE Avatud lihaskett - Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt > õlavööde > õlavars > küünarvars > käsi) 45
kesknärvisüsteemi osadesse) kas: 1) otse väikeajju 2) ajusilda, kust see liigub: väikeajju, ajukoorde, silmalihastesse, innervatsiooni keskusesse, seljaaju motoneuronitele 23. Lihaste koostöö – kinemaatilised ahelad. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talitluslikult omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi – biokinemaatilisi ahelaid (lihaskette). Töö põhimõte: Ühe lihasketi liikme kontraktsioon ahelas põhjustab teiste ahela lihaste kontraktsiooni. 1) Avatud kinemaatilised ahelad: Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi) 2) Suletud kinemaatilised ahelad: Nt kui käed on jalgrattaleistangidel (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi ->jalgratas) -Agonistide ja agonistide-antagonistide kinemaatilised ahelad:
annaabi.ee 
