Veresoonestikuks nimetatakse organismisisest torudesüsteemi, milles ringleva vere kaudu varustatakse kudesid hapiku ja toitainetega, vabastatakse neid jääkproduktidest, kooskõlastatakse organite talitlust ning reguleeritakse kehatemperatuuri. Veresoonestik koosneb südamest verd välja juhtivatest arteritest, südamesse verd viivatest veenidest ning kapillaaridest, kus toimub vere ülesannete täitmine. Suuremad arterid jaotatakse elastseteks ja lihaselisteks arteriteks. Elastsete arterite ehituses on ülekaalus elastsed elemendid ning nende ülesanne on südamest tõukeliselt väljuva verevoolu muutmine pidevaks. Elastsete arterite liigset laienemist takistab neid ümbritsev adventitsiaalkest. Lihaseliste arterite ülesandeks on ühtlase vererõhu säilitamine olenemata kapillaaride kaugusest südamest. Veenid juhivad verd tagasi südamesse ning suures osas teevad seda passiivselt – paljudes paikades puudub veenidel lihaskude
võivad ulatuda ka meedia välimisse osasse – veenides leidub ka silelihasrakke ARTERID Südamest verd eemale viivad veresooned, voolab üldjuhul hapnikurikas veri (erandiks kopsuveresooned – vastupidi) Suuruse ja seina ehituse järgi jaotatakse kahte põhitüüpi: Suurteks südamelähedasteks elastseteks arteriteks Keskmise ja väikese suurusega lihaselisteks e muskulaarseteks arteriteks Elastsete arterite meedia koosneb silelihasrakkude vahele jäävatest arvukatest akendunud elastsetest membraanidest Lihaselistes arterites koosneb meedia põhiliselt silelihasrakkudest ja vähesed elastsed kiud moodustavad kaks elastset membraani meedia välispindadel (sisemine ja välimine elastne membraan) Elastsed arterid: intima (mesoteel, subendoteliaalkiht), meedia, adventiitsia
annaabi.ee 
