· Lümfoloogia · Neuroloogia · Sisehaigused · Pediaatria · Artriit · Peavalu · Jne. Venitusharjutused Regulaarne venitusharjutuste sooritamine on organismile kasulik, sest: · Vähendab lihaspinget ja võimaldab organismil lõõgastuda; · Arendab koordinatsiooni, võimaldades sooritada liigutusi vabamalt ja lihtsamalt; · Parandab säästvalt liigeste liikuvust ning võimaldab sooritada vajalikke liigutusi ökonoomselt ja koordineeritult; · Tänu lihaselastsuse ja venivuse tõusule aitab ära hoida lihasvalusid ja ennetada vigastusi; · Aitab ennetada ülemäärase lihaspinge ja lihaskõvastuste teket, tagab optimaalse lihastoonuse; · Parandab lihase individuaalset koormustaluvust; · Tänu verevarustust ning ainevahetust kiirendavale toimele aitab viia organismist välja ainevahetuse mürgiseid lõpp-produkte ja sellega vähendada lihasväsimust; · Valmistab lihased ette järgnevaks kehaliseks koormuseks;
Reie tagapinnalihaste rebestus sprinteritel on kõige sagedamini tingitud nende nõrkusest võrreldes reie eespinnalihastega. Erilist rõhku on vaja pöörata lihase- lastsusele, võimele efektiivselt ära kasutada elastsusenergiat. See põhineb tuntud füsioloogilisel seaduspärasusel, et optimaalselt venitatud lihas on võimeline kiire- maks kokkutõmbeks. Lihaselastsuse arendamise kõige paremateks vahenditeks on mitmesugused hüppe- ja hüplemisharjutused. Optimaalne harjutuste järjestus kiirusharjutuste läbiviimisel: 1) tehnikaharjutused, 2) maksimaalse kiiruse harjutused, 3) jõuharjutused, 4) kiirusliku vastupidavuse harjutused, 5) vastupidavusharjutused.