töö aeglustub (Tlu õppematerjal). Unestaadiumid Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumit moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimise seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud (Walker, 2017). Ajuaktiivsust, lihasaktiivsust ja silmaliigutusi jälgides ja registreerides eristatakse viite erinevat staadiumit: 1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustuvad, lihased lõdvestuvad. Võivad esineda kukkumise tunne ning ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. Staadium domineerivad teeta-lained. Iseloomulikud on "unesplindid" (1-2 sek, kiired
Proovikiviks on inimese enda hinnang olukorrale. Kuidas ta hommikul end tunneb? Kas ta on hommikune või õhtune inimene? Kui inimene arvab, et tal on unehäired, siis tuleks alustuseks pidada mõne nädala vältel magamispäevikut. (O'Hanlon, B. 1998: Lk 21-23) Küsisin meili teel dr Tuuliki Hioni (Eesti unemeditsiini seltsi president, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku unearst) käest, kas nemad kasutavad aktigraafi (käekella-laadne seade, mis registreerib lihasaktiivsust une ajal), mida inimene kannab kodus magades ning toob hiljem arstile uurimiseks. Vastuseks sain, et praegu ei kasuta. Unekeskustes tehakse vajadusel öine uuring, polüsomnograafia. Sageli peetakse unepäevikut lisaks pikemaajaliseks une-ärkvelolekuaja jälgimiseks. Mae Pindmaaga (endanimelise unekliiniku unearst) ühendust võttes sama küsimuse raames vastati mulle, et ka nemad ei kasuta aktigraafi. Kasutusel oli taoline käekella-
annaabi.ee 
