Esineb sette- ja moondekivimites. Apatiidist koosnevad näiteks inimeste hambad ja skelett ning paljude teiste organismide toesed. Silikaadid päevakivi Päevakivi Päevakivi savimineraalid Kuju: prismalised, plaatjad, plokilised kristallid (kaoliniit- Kõvadus: 6 kaoliin) Värvus: valge, valkjashall, lihapunane, roosakas talk Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: Esinemise vorm ja koht: Päevakivid moodustavad suure osa ka moondekivimite koostisest ning hoolimata suhteliselt kergest murendatavusest Savimineraalid on nad purdsetetes (liivas ja kruusas) kvartsi järel tähtsuselt teiseks mineraalirühmaks
pegmatiitides. Maapinna termodünaamilistes tingimustes alluvad kaoliinistumisele, mille tulemusena tekib kaoliin, opaal ja kaltsium- ning naatriumkarbonaadid. On geoloogilises ringes (ja ka mullas) põhilised kaltsiumi ja naatriumi allikad. Ortoklass K/AlSi3O8/ kristalliseerub monokliinselt. Kristallid enamasti prismalised, kuid kivimeis esineb sageli korrapäratute teradena. K. 6-6,5, E 2,56. Värvus tavaliselt heleroosa, pruunikaskollane, mõnikord lihapunane. Palja silmaga ei ole võimalik mikrokliinist eraldada. Tekib magmalistes protsessides ja esineb peamiselt happelistes või neutraalsetes tardkivimites. Allub keemilisele murenemisele, kusjuures mood. kaoliin, opaal ja kaaliumkarbonaat. Savimineraalid Kaoliniit on kahekihilise 1:1 tüüpi stabiilse, mittepaisuva võrega, milles katioonide asendusi ei toimu. Värvus valge, kõvadus 1, erikaal 2,58-2,60. Esineb muldsete agregaatidena ja tundub katsumisel rasvasena
annaabi.ee 
