• Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta. Sööimistraditsioonid piirkonniti • Lõunas, Vahemere ääres on tunda itaalia ja hispaani mõjutusi, toit on vahemereliselt kerge ja peamiselt süüakse mereande. • Atlandi ookeani ääres, Bretagne’i maakonnas on tunda aga Suurbritannia mõjutusi, süüakse palju soolaseid ja magusaid pannkooke jms. • Idas omakorda, Alsace’i maakonnas, on Saksa mõjude tõttu üsna tavaline kohata menüüs lihapraadi ja hapukapsast. Söömistraditsioonid piirkonniti Ülevaade Prantsuse maakondade eripäradest ja seal valmistatavatest toitudest
vastlapäeva. Lisaks muule toidule valmistati jaanipäevaks munavõid ja ei tohtinud puududa ka õlu. Vastlapäeval valmistas pereema vastlakukleid vahukoorega. Ning söögiks oli oa-või hernesupp koos seajalgadega. Küpsetati karaskit ja kooke. Seda võis lugeda tollel ajal lausa luksuseks. Suurimad pühad ja nendega kaasnevad toidud Sel ajal peeti Eestimaal pühi tagasihoidlikumalt kui praegu. Heaks pühadetoiduks peeti näiteks kartuliputru ja jõhvikakisselli, ahjus küpsetatud kartuli- lihapraadi. Kui oli võimalik, tehti ka vahukoort. Suurte pühade puhul lisandusid mitmesugused maiustused marjadest. Üks püha, mida peeti siis ja peetakse ka tänapäeval, on lihavõttepüha. Lihavõteteks tarvitati rohkem mune ja kombekohaselt neid ka värviti. Munade värvimiseks kasutati looduslikke vahendeid. Toiduvärvidest ja lakkidest ei osatud siis veel unistadagi. 1950-nendatel peeti ka Jõulupüha (näärid), kuid sugugi mitte nii nagu seda tehakse tänapäeval
annaabi.ee 
