Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine. Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur
57 kivimüür. Selle müüri taga oli 10 m läbimõõduga 8 m kõrgune torn. Müüri korrastati pidevalt (laotud suhteliselt väikestest kividest). Torni kõrval veehoidla. Hooned paiknesid vastu müüri. Hooned tehtud päikese käes kuivatatud tellistest. Hooned ümmarguse või ovaalse põhiplaaniga, mõned osaliselt maasse kaevatud. Suurehitus vajalik juht. Sel perioodil kasvatati nisu, otra, uba, läätse. Lihaloomadeks gasellid, ilmselt juba tarastatud ja/või kodustatud. Elati ümarapõhjalistes toortellistest savimajades. U 3000 inimest. Tähtis oli kaubavahetus. Leitud ookrit, obsidiaani (sisse veetud). Tähtsaim väljaveoartikkel oli Surnumere sool. U 7500 eKr Jericho A hävitati. Jericho B uute asukate asula uus traditsioon erineb eelmisest täielikult. Materiaalne kultuur sarnane Süüria põhjaranniku ja Anatoolia kultuuridega. Hooned täisnurksed,
annaabi.ee 
