nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). SÕIR Jaanipäeval tehti palju piimasööke, sest kartulid olid selleks ajaks otsas ja liha hoiti heinaajaks. Tehti palju külmsuppe, kuhu sisse pandi palju rohelist, kõike mida aiast juba võtta oli. Joodi hapendatud kõivomahla, söödi kama, tehti lihaleiba. Söödi mune, mis värviti kollaseks. Tehti sõira, pirukaid, kisselli. Aias oli juba mõni mari võtta, siis see küpsetati saia sisse. Traditsiooniline sõir 500 g kohupiima, 1 l. toorpiima, 3 muna, 60 g võid, 1 tl meresoola 2 tl köömneid. Valmistamine: Munad kloppida lahti, lisada sool ja köömned, kloppida kuni sool on sulanud. Piim kuumutada kuni pind hakkab kergelt värelema, lisada kohupiim (kui on suureteraline, siis suruda läbi sõela või peenestada köögikombainis)
Kui tainas oli kenasti käärinud ja parasjagu hapu, lisati maitse järgi soola ja köömneid, sõtkuti hästi läbi ning küpsetati. Kalaleib Hiiumaal tehti ka kalaleiba. Selleks pandi leivapätsi vormimisel pätsi sisse soolatud räime ja küpsetati koos leivaga. Seda kalaleiba söödi soojalt, eriti hästi maitses see koduõlle juurde. Lihaleib Lihaleiva tegemiseks võeti kas suitsu- või praeliha tükke ja pandi need leivapätsi vormimisel pätsi sisse, siis küpsetati. Lihaleiba söödi välitöödel. Kartulileib Kehval rukkiaastal tehti õige tihti ka kartulileiba. Selleks valati leivakünasse soovitav hulk keeva vett ja klopiti puumõlaga hulka nii palju rukkijahu, et sai paras paks tainas. Sellele riputati paks kord kuiva rukkijahu, kaeti mõne puhta rätiku või linaga ning kaanega ja asetati leivaküna soemüüri äärde päevaks sooja. Nüüd kooriti vajalik hulk kartuleid, keedeti pehmeks ja tambiti pudrunuiaga kartulipudruks, lisati leivajuuretist.
annaabi.ee 
