kodumajapidamistes koos kitsedega. Sealjuures aitavad piimalambad kindlustada nende maaperede toidulauda piimasaadustega, kus saagikus looduslikel rohumaadel on väga väike. Piimalambakasvatusega võib tutvuda Saksamaal, Rootsis, Belgias, Hollandis, kus enamikel juhtudel peetakse ida-friisi piimalambaid ja talus valmistatakse mõni delikatess juustusort (Camembert, Roquefort). Hollandis on lisaks ida-friisi lammastele lüpstud ka tekseli lihalambaid kui lambaliha (talleliha) hind madal. Piimalambafarmis on oluline lüpsmise mehhaniseerimine. Suuremates farmides on selleks ehitatud lüpsiplatsid. Lamba lüpsmiseks vajatav vaakum on erinevate firmade lüpsiseadmetel tavaliselt 40... 50 kpa, pulsisagedus on 90...120 takti minutis, kusjuures imemistakti ja pausi vahekord on enamikel juhtudel 50:50 (Mills, 1989). Eestis piimalambaid ei ole kasvatatud. Autori teada toodi 2001.a. Eestisse Belgiast 5-
peetakse avassi piimalambaid (Awassi)Iisraelis, kus on hästi kohanenud tagasihoidlike söötmis- ja pidamistingimustega andes piima sellistes tingimustes, kus ei ole võimeline elama ükski piimalehm. Türgis peetakse piimalambaid paljudes, väikestes kodumajapidamistes koos kitsedega. Sealjuures aitavad piimalambad kindlustada nende maaperede toidulauda piimasaadustega, kus saagikus looduslikel rohumaadel on väga väike. Hollandis on lisaks ida-friisi piimalammastele lüpstud ka tekseli lihalambaid kui lambaliha (talleliha) hind madal. Piimalambafarmis on oluline lüpsmise mehhaniseerimine. Suuremates farmides on selleks ehitatud lüpsiplatsid. Lamba lüpsmiseks vajatav vaakum on erinevate firmade lüpsiseadmetel tavaliselt 40... 50 kpa, pulsisagedus on 90...120 takti minutis, kusjuures imemistakti ja pausi vahekord on enamikel juhtudel 50:50 (Mills, 1989). Eestis piimalammaste kasvatamine on äärmiselt väikesemahuline. Autori teada toodi 2001. a
annaabi.ee 
