Haned Iseloomustus HANED ON NÄRVILISED JA HALVA SIGIVUSEGA LINNUD. PAARITUMISEKS VAJAVAD VETT. SUGUHANESID ON OTSTARBEKAS PIDADA MITME AASTA VÄLTEL, SEST TEISEL JA KOLMANDAL AASTAL ON MÕLEMAID ROHKEM. ESIMESEL AASTAL MUNEVAD 30-50 MUNA. SÖÖDAKASUTUS HALVEM KUI KANADEL, KALKUNITEL JA PARTIDEL, AGA NAD ON KOHANENUD VÄGA HÄSTI HALJASSÖÖTADEGA. HANED ON KÕIGE KIIREMINI KASVAVAD KODULINNUD. 2 KUU VANUSTENA KAALUVAD KESKMISELT 3 KG. HANEDE LIHAKEHAD ON HÄSTI RASVARIKKAD (~ 50% LIHAKEHAST). HANED VÕIVAD KERGESTI JÄTTA PESAD MAHA, AGA POEGI KAITSEVAD KIIVALT. Söötmine Hanetibude söömaõpetamine toimub plastmassist alustele riputatud söödaga, tavaliselt purustatud söödagraanulitega. Paralleelselt söödaalustelt hangitava söödaga peaks see olema saadaval ka reguleeritava servakõrgusega ümaraist söödaautomaatidest. Hanetibudele ja hanede teistele vanus- ja produktiivsusrühmadele ette nähtud söötmisnormid on esitatud tabelis Pidamine
ökonoomsusest ja terviseohutusest. Tapasaaduste kasutamine Tapasaaduste realiseerimine oleneb tarbijate nõudlusest, seadusandlikest nõuetest, toiteväärtusest, majanduslikust tasuvusest ja konkureerivatest toodetest. Paljud tapasaadused on kõrge toiteväärtusega või rikkad mõne olulise toitaine poolest. Samuti pakuvad nad sageli huvi kulinaarsest seisukohast lähtudes, kuna neist on võimalik valmistada delikatesstooteid ning mitmekesistada toidulauda. Siseelundid tuleb lihakehast eemaldada vähemalt 45 minuti jooksul pärast looma uimastamist, rituaaltapmise korral 30 minuti jooksul. Töötlemisele saabuvad rupsid peavad pärinema tervetelt loomadelt ega tohi olla patoloogiliste muutustega. Rupsid töödeldakse võimalikult kiiresti pärast lihakehast eraldamist, sest parenhüümelundid riknevad ruttu ja karvade ning harjaste eemaldamine karvkattega rupsidelt on pärast seismist raske.