Jäälind- Lühikirjeldus Levikuala Elukoht Pesa ja pojad Video Vesipapp- Kirjeldus Levikupaik Pesa Toit Video Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Jäälinnu keha on 1620 cm pikk, kaal 3845 g Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad. Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast alates taevassinine tumedate tähnidega triip. Nokk on must, jalad lihakarva punased. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikraabitud pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3...1 meeter ja selle
(1) Niinimetatud huul (tegelikult muundunud kroonleht) tegutseb putuka jaoks nii maandumisplatvormi kui ahvatleva teejuhina. See, mida orhideel on pakkuda, sõltub sellest, kes on tolmeldaja. Mõned lõhnad meelitavad päeval mesilasi, teised jälle öösel lõhna-alte ööliblikaid. Meie jaoks ebameeldivad lõhnad meelitavad ligi kärbseid. Värvide puhul on nii, et mesilased armastavad kollast või sinist, mitte punast, kärbestele meeldib sügav pruun või purpurne, lihakarva värv. Et öösel pole värvil tähtsust, on ööliblikate tolmeldatavad õied valged. (1) Ka õie kuju onn märk kohastumisest: see võib olla torujas, kausikujuline või kaunis kingakujuline lõks. Putukas on huvitatud heast ja ohutust maandumistplatsist. Just selline ongi huul, aga see osutub ka tõeliseks libedaks teeks, lõksuks. "Kingakotti" kukkuval putukal 7
annaabi.ee 
