seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas. Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud. hesperiid e. pomerants ülemisest sigimikust, hulgapesaline, tsitruse vili. Luuvili endokarp on puitunud, luuviljades. Tõrsik (kibuvitsad). Nõgusal lihakal õiepõhjal, mille peal paiknevad pähklikesed. Viljakest on puitunud ning õiepõhi on suletud pähklikeste kogum. Tõrsik on pahupidi keeratud maasikas. Õis on muundunud lühivõrse ja on tekkinud käbist, käbi erivorm. Õiest areneb vili, käbi aga ei ole vili. Õie ülessanded:valmistama sugurakke, tagama isassugurakkude levimise, korraldama munaraku viljastamise, moodustama seemne ja vilja. Osad:Tupplehed (+
kasutada. Tänapäeva moodne köögitehnika võib purustada marikäbid juhtumisi koos mürgiste seemnetega ühtlaseks massiks, mida siis hiljem heauskselt pruugitakse. Eeskuju on nakkav, eriti laste puhul. Nähes täiskasvanuid marikäbisid korjamas, ent teadmata nende 34 hilisemat töötlemist, võivad lapsed seda tegevust matkida ja süüa neid koos mürgiste seemnetega. Marikäbide lihakal seemnerüül ei ole erilist väärtust ei toitainete ega energia poolest, mistõttu neid ei tasu toiduks kasutada. Tegemist pole toidutaimega, ka tema üksikosade söömine võib põhjustada ebatüüpilisi reaktsioone, näiteks neil, keda vaevab mingit laadi ülitundlikkus. Kokku võttes: jätke jugapuu pilkupüüdvad annid puutumata! Jugapuu seeme, võrsed, okkad, koor ja kuigivõrd ka puit on mürgised. Vilja ja okaste mürgisust on Eesti-, Liivi- ja Kuramaal märgitud juba 1852. aastal.
annaabi.ee 
