Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbista. Nad sundisid tüdrukuid ja noorukuid võimuga oma himusid orjama. Teised said sedasamma kätte ähvarduse ja kullaga. J. Chr. Petri kirjutab: “Üks teine mõisnik tarvitas ikka saunas käies oma talutüdrukuid, üht teise järele pesijaks, kus ta nende puhtuse oma lihahimule ohverdas. Üks nendest, kelle kätte järg tuli ja kes härra kurja nõu ette aimas, võttis omale terava noa ligi, millega ta härrale, kui see ta pääle tungis, nii sügavalt kehasse torkas, et see saadud haavadesse suri”, aga ka “Suvel ja talvel käivad nad häbita üheskoos saunas vihtlemas ja jões suplemas – ja ei mõtlegi teineteisele oma alastust varjata. Neil ei tule mõtetki, et siin midagi viisakuse vastast on… Kiimalus on eestlaste keskel valitsev ebavoorus
hävitamist (kes armastab isa rohkem kui jumalat, on patune). Vastanduti senistele võimusuhetele. 3. Augustinus 2 sorti inimlikust armastusest ning 2 riigist. Kuigi jumal armastab inimest, pole inimesed täiuslikud, vaid on puudulikud. Armastust on 2 liiki: INIMLIK, millel põhineb MAINE riik. Enesekesksus - inimene on patune, armastades ennast jumalast rohkem, võidakse jumalat põlata, aga mitte ennast. Armastus on suunatud omakasule, üksikutele inimestele, lihahimule. Maist riiki on vaja, et inimesi üksteise eest kaitsta. JUMALIK, millel põhineb TAEVANE riik. Taevane armastus on puhas. Jumalaarmastus sinnamaani, et põlatakse ennast. Armastatakse kõiki üldiselt, mitte kedagi üksikult. seega on taevariik täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (jansenistlik mõtleja) ,,valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile. Kuidas toimib kaubandus
annaabi.ee 
