mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia Foto: www.pikk.ee Itaalia mesilane (apis mellifera ligustica) on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Nende karvkate on kollane. Karvavööd on keskmise laiusega või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lühike ja kollakas. Esimene, teine ja kolmas tergiid on oranzkollase karvastikuga, tagakehal on kolm kollast karvavööd, tagakeha viimased tergiidid on mustad ning tagakeha on torpeedo kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja
ja geneetiliste uurimuste tulemused ühtivad. Iseloomult on kraini mesilased rahulikud ja vagurad. Pere läbivaata- Eestis tuntumad rassid on: kohalik tumemesilane (Apis mellifera misel jäävad mesilased ja ema rahulikult mellifera), kraini mesilane (Apis mellifera carnica), itaalia mesilane (Apis kärgedele. Tarust väljavõetud kärgi kata- mellifera ligustica). Peale nende on levinumad rassid näiteks: A.m. anato- vad mesilased ühtlaselt. Kraini mesila- lica, A.m. macedonica, A.m. iberica, A.m. sicula, A.m. adami jt. sed orienteeruvad looduses hästi, nad Kindlasti on üks tuntumaid nõelamishimuline aafrika mesilasrass eksivad harva teistesse peredesse. See (A.m. scutellata), kes toodi 1957. aastal Brasiiliasse
annaabi.ee 
