Ka primaarne produktsioon on suhteliselt kõrge - orgaanilise aine lagunemine ja intensiivsus on ka kõrged. Nende ainete transport rannikult välja on aktiivne, kannavad sügavatele aladele toitu. Estuaarides on hapniku defitsiit, mis on tingitud organismide suuremast respiratsioonist rannikulähedases vees, mille käivitanud orgaanilise aine suurenenud hulk. See orgaaniline aine annab toitu ranniku filtertoidulistele. Õistaimed produtseerivad orgaanilist ainet, mis sisaldavad lignotselluloosi (kiudained) –see pole loomadele maitsev +ebameeldivad keemilised ühendid. Otseselt kasutatakse toiduks neist vaid 10%, 90% kantakse sügavatele aladele. Detriidiosakesi rikastavad bakterid, lisaks vees lahustunud orgaaniline aine (DOM) väga maitsev palju detritofaage. Rannikukeskkondade geomorfoloogilised iseärasused Rannanõlva kaldenurk võib olla järsk aga ka väike. Laugjas – vesi tungib rannale välja, kaotades oma jõu
tagasi, ning erinevad lehetäi liigid kannavad sama endosümbiondi liiki. Endosümbiont kandub järglastele edasi emaliini pidi nakatunud munade kaudu. Selle koevolutsiooni tulemusena on endosümbiondi (enterobakterite) genoom äärmiselt redutseerunud (keskmiselt 640 000 ap /600 geeni samas kui enim-uuritud enterobakteri E. coli genoom on umbes 10 korda suurem). Tselluloosi lagundamine. Protistidest ja bakteritest koosnev mikrofloora ja alamad termiidid. Termiidid on võimelised lagundama lignotselluloosi (tselluloos, hemitselluloos, ligniin), kuid seda vaid tänu nende soolestiku mikrofloorale. Ka termiidid ise produtseerivad tsellulaasi kuid lõplikuks lagundamiseks on vaja kogu soole mikrofloorat, kellest protistid (ainuraksed eukarüoodid) toodavad erinevaid tsellulolüütilisi ensüüme. Lisaks esineb termiidi sooles aga ka baktereid, kellest osad elavad vabalt ja osad on seotud protistidega. Protistidel esineb nii endo kui ektosümbionte, kes täidavad erinevaid funktsioone. Protisti
annaabi.ee 
