Austraalias Hamersley mägedes ja Lõuna-Austraalias Iron Knobis), kivisütt (Ida-Austraalias, naftat ja maagaasi (Lääne- ja Lõuna-Austraalias ning Victoria osariigi rannikul). 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne-Austraaliast. Enamus Austraalia teadaolevast kivisöest kaevandatakse idapoolsetes osariikides, samal ajal kui pruunsütt kaevandatakse Victorias. Victorias on veel väga olulisteks leiukohtadeks ligniidi kaevandused. Ligniiti kasutatakse elektri genereerimiseks. Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu kontinendi. Austraalia suurim kullakaevanduspiirkond on Kalgoorlies Lääne-Austraalias, 350 miili Perth'ist eemal, kus kuld avastati 1979. aastal. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast. Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis. 97% rauamaagist
Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele. Nepalis elutseb 181 liiki imetajaid, 31 liiki on ohustatud, sh. Kääbussiga, vesipühvel, india ninasarvik, india elevant, lumeleopard, tiiger, india harjasküülik. Linde on 901 liiki (274 pesitsejad). Roomajaid on 119 ja kahepaikseid 50 liiki. Nepali jõed kuuluvad Gangese jõgikonda, suurimad jõed on Karnali, Kali, Gandak, Kosi, ja Arun. Maavarasid on vähe, leidub väikeseid poolkäsitöönduslikult kasutatavid ligniidi ning vase- ja rauamagi leiukohti. Märkimisväärne on hürdroenergia varu. Kliima on tüüpiline mussoonkliima. India ookeanilt puhuvad suvemussoonid juunist septembrini, toovad himaalaja mäestikuga põrkudes kaasa palju sademeid. Himaalaja lõunanõlvul võib sadada kuni 5000mm/a ja peaahelikutagustes orgudes 150-170mm/a. Talvemussoon jaanuarist veebruarini toob Tiibetist kuiva ja külma õhku. Mussoonid ja kõrgusvööndilisus kujundavad ka temperatuuriolud
annaabi.ee 
