palju uut ning renessanssi arenedes tahtsid nad teada saada rohkem ja rohkem just looduse kohta, katsete kaudu järeldusi tehes. Hiljem hakkas renessansi juhtivate kultuurikandjate seas liikuma ka humanism, mis tõstis esikohale inimese mitte Ju- mala. Niisiis võib väita, et inimesed hakkasid rohkem mõtlema enda heaolule ning te- gelesid asjadega mis neile endile kasu tõi. Inimeste teadmised kasvasid ning tänu sellele arenes eelkõige haridus, samas ka re- ligioon, kultuur, tööstus ja kaubandus. Hariduse arengus mängisid suurt rolli antiikaja teadmised, aga ka uued avastused. Teadmiste suurenemine mõjutas palju ka reli- giooni. Tekkis osa inimesi, kelle meelest ei olnud kehtivad usud õiged ning nad hak- kasid ühiskonda reformeerima. Teiste ees võib esile tõsta Martin Lutheri, kelle nimest on tuletatud usunimetus luterlus. Teda peeti ketseriks ning seetõttu pidi ta suurema
Rahvastiku etniline struktuur Aja loolis e lt kujune nud inimrühma , ke s rä ä gib s a ma ke e lt ja ke lle l on ühine a s ula nime ta ta ks e e tnos e ks . Va nim e tniline ühe ndus on hõim, ke da ühe nda va d e s ime s e d e s iva ne ma d, kombe d, ke e l või re ligioon. Nä ite ks Aa frika s on kokku üle 600 e ri hõimu, a ga riike on 53. Kui hõim e la b kogukonna na , ke lle l pole is e s e is va t riiki, s iis e i s a a ta ka ka s uta da oma riiklus e ga ka a s ne va id s uve rä ä ns e id õigus i. Kui hõim ra ja b oma riigi, s iis muutub ka te ma diploma a tiline ja õigus lik s a a tus . Etnilis e tunnus e a lus e l piiritle ta v riigi koda nikkonna os a on ra hvus . Ra hvus e l võib, kuid e i pruugi olla oma riik.
annaabi.ee 
