jumalikke tõdesid. Kui inimene on sellise ususeisundi saavutanud, siis ei räägi need tõed ka tema mõistusele enam vastu. Analoogne on Thomase Aquinost (12251274) arusaam: meie mõistus käib õiget teed ainult siis, kui usk on ta selleks ette valmistanud. Sellisel juhul valitseb usu ja mõistuse vahel harmoonia. Ainult mõni usutõde käib inimlikule arusaamisvõimele üle jõu näiteks Jumala kolmainsus, liha ülestõusmine ja Kristuse ihuline ligiolemine altarisakramendis. Neid tõdesid saavat Thomase Aquinost arvates vaid kaudselt selgitada, kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas?
Imelikul viisil langes Risbiteri äareisimine just selle ajaga kokku, mil rü utel Mönikhusen oma salgaga uut sõakäku venelaste vastu valmistas; see nätas peaaegu, nagu ei oleks junkur Hansul enam õget himu venelaste vastu väja minna, nagu oleks ta kangetest tegudest tüinud; nii rä akisid väemalt tema vaenlased ja neid oli mõsameeste ridades enam kui külalt. Mönikhusen laskis teda ilma kahetsuseta minna, ta oli rahul, et väegi mahti sai sellest inimesest, kelle ligiolemine temale pooleldi murtud sõa ütepuhku meelde tuletas. Kui Risbiter oma trossiga ara oli sõtnud, üles Mönikhusen türele nukralt: «Kui kena oleks see olnud, kui teie üeskoos ja minu õnistusega siit oleksite lahkunud!» «Soovid sa siis nii väa minust lahti saada?» küis Agnes kurvalt. «Ma soovin kõgepealt, et sina õnelik oleksid.» «Ma olen ju õnelik kül. Minu õn on sinu juures olla, sind kallistada, sinu maja eest hoolt käda.» 394 Mönikhusen raputas pead.
annaabi.ee 
