oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal. Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda kasvasid välja usupsalmid. Algselt jumalateenistusel kasutusel olnud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti hümnide poolt sealt välja. Seetõttu väljendavad Lauluraamatus säilinud laulud eelkõige individuaalset tänu ja usalduskinnitust. 23. laulus väljendatud võrdlus Jumalast ja karjasest mõjub kristlastele kujutluspildina Jeesusest, juutidele aga Jumala ligiolekust. Veel sisaldab Lauluraamat rohkesti kirjanduslikke psalme. Nendes on aluseks võetud kõik kol juba mainitud põhiliiki. Siia hulka arvatakse ka palverännaku lauludja kuningalaulud. Kuningriikluse lõppedes said need aluseks Messiat ülistavatele lauludele. Ülemlaul. Heebrea algtekstist lähtudes võiks selle pealkirjaks olla Laulude laul. Läbini lüürilisest meeleolust kantuna kujutab see endast kogumikku vanadest iisraele armastuslauludest. Siiski ei tohiks me seda
käitumise kaudu, või siis hoopiski ülepingutatud ,,korralikkuseni", et kaitsta end impulsiivsete karistusaktsioonide eest. Igasuguste igapäevaste situatsioonide- jorutamine, koristamine, magamaminek, ühised söömaajad- varal, et hädavajalik on olla järjekindel, kui kokkulepitud piiridest on üle astutud (Rogge 2002: 234-235). 4.2 Karistus Kasvatab lapses sobitumis- ja meeldimisvajadust. Muudab lapse muutunud käitumise sõltuvaks vanema-kasvataja ligiolekust. Arendab lapses süütunnet: ,,Ma olen paha laps!", vanemad aga tunnevad: ,,Ma olen halb kasvataja!". Viib vanema kasvatusliku agressiooni õigustuseni, nagu: ,,Kui mu laps oleks tubli, võiksin ka mina hea olla!". Tekitab lapses pahatihti kättemaksufantaasiaid. 4.3 Tagajärjed Tagajärjed tulenevad lapse tegevusest ning nende rakendamise eesmärkiks on õpetada last seda seotust märkama. Tagajärjed peavad lapsele olema teada enne piiririkkumist
annaabi.ee 
