Surev inimene võib seda mitte teada, aga viimaks ta mõistab, et see on toimunud. 2) Füüsiline maailm kaob. See võib toimuda järk-järgult, surev inimene võib tunda, et ta lendab ülespoole või vaatab alla tuttavatele kohtadele ja näeb neid eemaldumas. 3) Surev inimene tunneb end kergemalt, olles äkki piirangutest vabanenud. 4) Meel ja vahel ka aistingud jätkavad oma tööd. Aga see, mida need tajuvad, ei ole füüsiline. 5) Tugevneb jumaluse ligioleku tunne. See ligiolek võib olla rüütatud valgusesse või esineda inglite või jumalatena. See võib surijaga suhelda. 6)Isiksus ja mälu hakkavad tuhmuma, aga "mina"-tunne jääb alles. 7)Sel "minal" on kõikehõlmav tunne, et ta liigub teise eksistentsifaasi. Kokkuvõtteks Võiks öelda seda, et mis siis ikka, kui meie arusaamu ja uskumusi elu jätkumisse pärast surma tuleb hiljem korrigeerida. Meid ootab ees uus
H 13. Vestlus surijaga Vestlus surnud patsiendi Vestlus surnud patsiendi lähedastega palatikaaslastega 1;3;4;8;10;12;14. 1;2;5;7;9;11;14. 1;2;4;5;6;7;8;10;13;14. H 14. Surijat hooldades peab hooldustöötaja olema kannatlik. Eakas vajab surma lähenedes teiste inimeste toetust. Surijal on kergem olla, kui ta on leppinud surma paratamatusega. Head peresuhted ja lähedaste ligiolek vähendavad surmahirmu. Kodus on surra parem, sest seal on ümberringi lähedased inimesed. Kui lähedased saavad õiget õpetust, siis nad tavaliselt saavad pereliikme kodus hooldamisega hakkama. Omastel peaks alati olema võimalus arstiga ühendust saada, et vajadusel kiiret abi saada. Enesekontrolli test nr 6 1dusi; 2toetab; 3siibrisse; 4riidest; 5pähe; 6kammib; 7valgusele; 8külla; 9 suhkruvett; 10rahustab. 7. ERAKORRALISED OLUKORRAD Dialoog 1 Palatis
Mõnele vanurile on kogu eluga rahulolematus selle põhjuseks, et ränk haigus ajuti ängi tekitab. Surm, kui viimane ja raskeim piirsituatsioon tähendab neile suurt ähvardust eluväärtuste vastu. Elu keskel kulmineerunud probleemid tähendavad neile seda, et deintegreerimist põhjustavad tegurid valitsevad ka nende vanaduses. Teistele, eluga rahulolevailegi, toob mõte elu ajalikkusest kaasa suremisega seotud hirmu. Head peresuhted ja lähedaste ligiolek vähendavad surmahirmu. Juba sellepärast on oma kodus surra parem. Religioossus ja sellega seotud sotsiaalne integratsioon võivad aidata näha nii elu kui ka surma laiemas aspektis. Eriti usk surmajärgsesse ellu annab inimesele võimaluse hirmu paremini valitseda, kartmata tundmatust. Religiooni iseloomust sõltub, kas tal on ahistust vähendav või suurendav mõju. Inimese usklikkusel või siis mõnel muul veendumusel on suur tähendus eriti surma lähenedes.
annaabi.ee 
