Ta sai oma nõrkusest kohe jagu ja ütles lühidalt: «See on kuninga tahtmine.» Siis kummardus ta Henriet Cousini kõrva juurde ja ütles talle tasakesi: «Tehke asjale ruttu lõpp!» Vahest tundis julm Tristan, et temagi süda palju vastu ei peaks. Timukas astus seersantidega kongi. Ema ei avaldanud mingit vastupanu, ta ainult roomas oma tütre juurde ja haaras tema ümbert kinni, teda oma kehaga varjata püüdes. Esmeralda nägi soldateid liginevat. Surmahirm elustas teda ja ta hüüdis ütlemata õrnalt: «Emakene, emakene! Nad tulevad! Kaitse mind!» «Jah, mu kõige kallim, ma kaitsen sind!» vastas ema kustunud häälega, surus teda oma kaissu ja kattis teda suudlustega. Kuidas nad seal mõlemad maas lamasid, ema oma kehaga tütart kaitstes, see oli tõesti halastusväärne vaatepilt. Henriet Cousin haaras tütarlapsel kaenla alt, vähe altpoolt ta ilusaid õlgu kinni. Kui Esmeralda seda kätt tundis, kiljatas ta ja langes minestusse
lubas.tal olla kord katoliiklane, teine kord jälle huge-nott. Lühike vintpüss õlal, jalutas ta tavaliselt maanteed palistavate hekkide taga ja nähes mõnda katoliiklast üksinda liginemas, sai tema hinges kohe ülekaalu protestantlik usutunnistus. Ta langetas vintpüssi reisija suunas ja kui too oli temast kümne sammu kaugusel, alustas temaga vestlust, mis peaaegu alati lõppes sellega, et oma elu päästmiseks andis reisija talle rahakoti. On ütlematagi selge, et kui ta nägi liginevat hugenotti, haaras teda selline äge katoliiklik usuhardus,.et talle oli mõistmatu, kuidas ta veerand tundi tagasi võis kahelda meie püha religiooni üleolekus. Sest mina, mu härra, olen katoliiklane, kuid jäädes truuks oma põhimõtetele, kasvatas isa mu vanemast vennast hugenoti.» «Ja kuidas lõppes selle auväärse mehe elu?» küsis d'Artagnan. «Väga õnnetult, mu härra. Ühel päeval jäi ta inimtühjal teel katoliiklase ja hugenoti
annaabi.ee 
