Kunst võib olla ka puhas ilu nautlemine ja esteetika, mida lisaks eneseväljendusele see minu jaoks kindlasti on. Kindlasti on see keel, mida paljud ei pruugi mõista. See on koht, läbi mille saab sügavuti minna ja miks ka mitte end poeetilisemast küljest näidata, kas või oma hinge paljaks kiskuda avalikult või sihtida näpuga mingile probleemile. Kunst on minu jaoks valdkond, mis just nagu on hea õigustus säilinud lapsemeelsusele mis pole veel kaduma läinud, olles ise liginemas keskeale. Öeldes seda sedasi otse välja, tundub see keskiga siiski valgusaastate kaugusel. Kunst on inimese sisemise väe väljendus. Kui oled nii inspireerunud, siis kogu see vägi tahaks seest kuidagi välja purskuda ja manifisteeruda füüsilisel kujul võttes ühte või teist vormi. Sisemine vägi on sisemaailma tunnetamise küsimus. Minu arvates õnnelikud on need, kes suudavad piisavalt tunnetada ja sügavuti minna ja neile
Potter vabastatakse aga indiaani Joe põgeneb kohtusaalist akna kaudu. Kui suvi läheneb, otsustavad Tom ja Huck, et peaks õige varandust otsima. Nad otsivad paljude puude alt ja siis otsustavad, et peaks minema majja kus kummitab, et seal on kindlasti põranda all varandus. Kui nad sinna jõuavad, mõtlevad, et ei peaks just sellel päeval seda tegema ja jätavad labida ning kirka sinna. Nad tulevad sinna uuesti laupäeval ja kui nad sinna jõuavad näevad nad kahte meest liginemas majale. Poisid jooksevad hirmust ülevale korrusele ja piiluvad liikumatult põrandapraost mehi. Seal on indiaani Joe ja keegi ta sõber. Mehed hakkavad rääkima ja järsku põranda sisse kaevama. Sealt võtavad nad välja kirstu kus on väga palju raha. Nii palju, et Tom ja Huck ei osanud unistadagi sellisest summast. Mehed mõtlevad, et peaks kirstu mujale peidupaika viima. Kui mehed lahkuvad, ei julge Tom ja Huck veel mõndaaega alla minna
» «Ja mis ta muul ajal tegi?» «Härra, ta tegeles äriga, mis mulle alati üsna kasulik tundus.» «Missuguse äriga?» «Sel ajal olid katoliiklaste ja hugenottide vahel ususõjad, ja kui ta nägi, et usu nimel tapsid katoliiklased hugenotte ja hugenotid katoliiklasi, lõi ta endale segausu, mis lubas.tal olla kord katoliiklane, teine kord jälle huge-nott. Lühike vintpüss õlal, jalutas ta tavaliselt maanteed palistavate hekkide taga ja nähes mõnda katoliiklast üksinda liginemas, sai tema hinges kohe ülekaalu protestantlik usutunnistus. Ta langetas vintpüssi reisija suunas ja kui too oli temast kümne sammu kaugusel, alustas temaga vestlust, mis peaaegu alati lõppes sellega, et oma elu päästmiseks andis reisija talle rahakoti. On ütlematagi selge, et kui ta nägi liginevat hugenotti, haaras teda selline äge katoliiklik usuhardus,.et talle oli mõistmatu, kuidas ta veerand tundi tagasi võis kahelda meie püha religiooni üleolekus
annaabi.ee 
