Taastuvad kütused on puit ja nn.biokütused-sõnnik, põhk jm.jäätmed. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel.Suur väävlisisaldus kütustes(põlevkivis, naftas,kivisöes)toob kaasa keskkonnasaaste nende põletamisel.naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa,naftagaasi kasutatakse aga keemiatööstuses toorainena.Maagaas koosneb peamiselt metaanistsuurimad maagaasitootjad on venemaa, alzeeria,holland,suurbritannia ja indoneesia
Membraanis väljapoole jääb rakukest- kitiinist. Enamik seeni toitub osmoosi teel. Tuum on kahe membraaniga eraldatud. Mitokondrid varustavad seent energiaga. Valkude süntees toimub ribosoomides- erineb taime ja looma omast. Tähtsus. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kui hangivad eluks vajalike aineid peamiselt teistest organismidest, põhjustades seenhaigusi. Seened on võimelised lagundama taimedes leiduvat tselluloosi ja ligiini. 23 Aine- ja energiavahetus Ainevahetus. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest. Öösel taimed ei fotosünteesi, öösel ei ole valgust. Taimed hingavad ka, kasutavad enda toodetud hapnikku.
annaabi.ee 
