ellu ja paljunevad; 2) agressiivsus tagab ka seda, et antud liigi esindajad jaotuvad laiali kogu vimalikule (kättesaadavale) territooriumile, nii et igal liikmel oleks vimalik saada küllaldaselt ressursse oma käsutusse (toitu ja vett). Liigi esindajad märgistavad ja kaitsevad oma spetsiifilist territooriumi, tagades seeläbi oma ellujäämist. 3)agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Kromosoomid ja agressioon: Uurimustulemused näitavad seda, et geneetilised faktorid mängivad vähemalt mingit rolli inimeste agressiivsuses. Üheks selliseks hälbeks on XYY kromosoomi anomaalia meestel. Praegusaja uurimuste tulemused ei ole eriti veenvad selles osas, kas eksisteerib seos geneetika ja agressiooni vahel. Mningate uurimuste puhul on sellist seost leitud. Aju ja vägivald: Aju ja vägivalla seosed on juba pikemat aega tuntud. Frustratsiooni-agressiooni hüpotees:
kohanemisel olulist rolli: 1) agressioon suurendab selle tenäosust, et sobivamad, liigi tugevamad esindajad jäävad ellu ja paljunevad; 2) agressiivsus tagab ka seda, et antud liigi esindajad jaotuvad laiali kogu vimalikule territooriumile, nii et igal liikmel oleks vimalik saada küllaldaselt ressursse oma käsutusse. 3) agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Kromosoomid ja agressioon: Uurimustulemused näitavad seda, et geneetilised faktorid mängivad vähemalt mingit rolli inimeste agressiivsuses. Üheks selliseks hälbeks on XYY kromosoomi anomaalia meestel. Praegusaja uurimuste tulemused ei ole eriti veenvad selles osas, kas eksisteerib seos geneetika ja agressiooni vahel. Mningate uurimuste puhul on sellist seost leitud. Aju ja vägivald: Aju ja vägivalla seosed on juba pikemat aega tuntud