ema surma saab Rebecca aru, et õnnelikuks ei tee pelgalt ainelised väärtused, tähtsad on ka lähedaste tähelepanu ja armastus. Aga isal on palju tööd ja uus suhe kena noore näitlejatariga… Armastuse võitmiseks astub Rebecca meeleheitliku sammu, mis paiskab segamini nii ta enda kui ka tema ligidaste tavapärase elu. Mare Sobolotny “Kirjaklambritest vöö” • Sisu tutvustus • «Kirjaklambritest vöö» saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. «Kirjaklambritest vöö» on sünge sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja elusse, kus
teadlasele enamasti erilisi raskusi: ta näeb mistahes liigi varieeruvusest 3 ainult väikest osa ning kitsamal alal puuduvad enamasti ka lähedased sugu- lasliigid - eriti, kui need on tekkinud geograafilise isolatsiooniga seo- tult (allopatriliselt). Nn. liigi probleem on hoopis raskem uurijale, kes vaatleb liike kogu nende levila (areaali) piires ja hõlmab oma uurimisega kogu ligidaste liikide kompleksi. Need võivad tunduda äärmiselt sarnastena; kui nad on ka tõepoolest üksteisega lähedastes sugulussidemetes, kasuta- takse terminit sõsarliigid (sibling species; eesti keeles on kasutatud ka vähemsobivaid termineid kaksikliigid, teisikliigid). Sageli on need tegeli- kult teatud meetodeid (mikroskoopilist, etoloogilist vm.) kasutades erista- tavad, ja nad ei kujuta endast mingit liikide erisorti. Eesti botaanikute
Xe, Rn). See side tekib läbi assümeetrilisest elektrilaengu jaotusest põhjustatud elektridipoolide. Väga tõenäoline on, et elektronide negatiivne laeng on mingil hetkel rohkem paigutunud aatomi ühele küljele (joon. 3.33). Konkreetse aatomi puhul võib fluktuatiivse dipooli (elektronlaengu assümeetrilisuse) teke olla põhjustatud ka ainult elektronide liikumisest ümber tuuma tekkinud nende paigutuse juhuslikkusest. Ligidaste aatomite fluktuatiivsed dipoolid asuvad üksteisega koosmõjju ja tulemuseks on nõrga aatomitevahelise mittesuunatud sideme teke (joon. 3.32). Fluktuaalsetel dipoolidel on suur osa inertgaaside veeldamisel ja tahkestamisel väga madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel. Tabelis 3.34 on toodud erinevate inertgaaside sulamistäpid ja keemistemperatuurid. Inertgaaside sulamis- ja keemistemperatuuride kõrgenenemine
annaabi.ee 
