määratlematus tõlgenduse stiimulina? (Nt millised sündmused või kirjeldused on puudulikud või puuduvad üldse? Millised kujundid võimaldavad erinevaid assotsiatsioone? 2) Mida õpime tekstis sisalduvate lugemiseelduste kohta mõnd lühikest kirjandusteksti lõiklõigult lugedes? Kuidas see, mida tekst lugejaga `teeb'erineb sellest, mida tekst `ütleb' või `tähendab'? 3) Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust? 4) Millised on lugeja ootused ja ligemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist lugeja individuaalne ja kultuuriline taust? 7. Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu
(Nt millised sündmused või kirjeldused on puudulikud või puuduvad üldse? Millised kujundid võimaldavad erinevaid assotsiatsioone? 2) Mida õpime tekstis sisalduvate lugemiseelduste kohta mõnd lühikest kirjandusteksti lõiklõigult lugedes? Kuidas see, mida tekst lugejaga ‘teeb’erineb sellest, mida tekst ‘ütleb’ või ‘tähendab’? 3) Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust? 4) Millised on lugeja ootused ja ligemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist lugeja individuaalne ja kultuuriline taust? 7. Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu
annaabi.ee 
