lõpuks lubavad planeetide teket. Galaktikate arengut mõjutavad palju ka omavahelised möödumised ja kokkupõrked. Galaktikate ühinemised olid iseloomulikud nende varases elueas. Kuna tähtede kaugus üksteisest on väga suur, siis enamik tähesüsteemi jääb galaktikate kokkupõrkel muutumatuks. Kuid tähtedevaheline tolm ja gaas, mis moodustavad spiraalharud, moodustavad pikkasi tähtedest koosnevaid sabasi. Üheks ligemaks näiteks on Linnutee ja selle naaber Andromeeda galaktika, mis liiguvad üksteisele vastu umbes 130 km/h ning suure tõenäosusega nad põrkuvad viie või kuue miljardi aasta pärast. Kuigi Linnutee ei ole kunagi põrganud kokku nii suure galaktikaga nagu seda on Andromeeda, on väga suur tõenäosus, et ta on seda teinud väiksemate kääbusgalaktikatega. Sellised suuremad sorti galaktikate kokkupuuted on haruldased. Aja möödudes tõenäosus, et kaks sama suurt süsteemi ühinevad väheneb
pastorist/kihelkonnast/kirikueestseisjatest. Õigeusu kirik - 18. saj lõpp. 1840. aastad eestlaste esimene massiline usuvahetus Konsistoorium 17,saj-1919 kõrgem kirikuvalitsemis ja kohtuasutus. Pastor (,,karjane") e (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik. Õiguslikult sarnane preestrile. Praostkond on teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis kiriku alaosana, mille ligemaks vaimulikuks on praost. Praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest. Vöörmünder - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisja maakondlik amet kirikute ja kirikukihelkondade majanduse korraldamiseks. Patronaadiõigus - oli kuni 1919. aastani Balti kubermangudes kirikuõpetaja ehk pastori
raamat Saalomoni templis. Nii oli arhitektuur Gutenbergini peamiseks ja kõigi rahvaste juures ühiseks kirjakunstiks. Sellesse graniidist raamatusse, mis sai alguse Idamaalt ja mida jätkas kreeka ja romaani muinsus, kirjutas keskaeg viimase lehekülje. Muide, nähtus, et kasti-arhitektuurile järgneb rahva-arhitektuur, nagu me näeme keskajal, kordub inimvaimu avaldustes ka kõigil teistel suurtel ajaloojär-kudel. Mainigem siin ainult üldjoontes seadust, mis ligemaks selgitamiseks nõuaks õige mitut köidet. Kauges Idas, selles inimkonna ürgaja hällis, järgnes hindu arhitektuurile foiniikia arhitektuur, see araabia arhitektuuri lopsakas ema; antiikajal järgnes egiptuse arhitektuurile, millest etruski stiil ja küklooplikud monumendid ainult ühe eriharu moodustasid, kreeka arhitektuur, mille jätkuks on rooma stiil, kuigi oma kartaago kuppelvõlviga, kirjeldataval ajal järgneb romaani arhitektuurile gooti arhitektuur. Ja kui me