"s rahulikult lpuni ning korista prast ise oma pudel ja kpsisepuru. siis tule meie juurde." aga mida tegi kaspar,kui ta oli smise lpetanud? ta phkis salvrti ja kpsisepuru prandale ning jttis pudeli lihtsalt laua peale. kik jnesed istusid petaja liisa mber, kes oli valmis neile muinasjuttu jutustama. "aga mida mina nen?" hatas ta range noga. Alvin ahvike vis saabuda! "tere hommikust, jneselapsed. ma nen ,et te olete tna hommikul vahvasti mnginud. te olete joonistanud,kridega paberit liganud ja mned on koguni maskeraadi teinud"! rkis alvinahvike. kik naersid, sest rkimise ajal hples alvin ahvike naljakalt. htkki muutus alvin ahvike tsiseks. "kahjuks olete te lohakad.prast mngimist pole mitte keegi asju korralikult oma kohale tagasi pannud. teie seas on selliseid, kellele ei meeldi ldsegi koristada... kas te tahate, et teie klassiruum muutub sama rpaseks, kui piraatide laev,millest petaja liisa teile eile jutustas?" "oi-oi-oi," mtles kaspar. ta tles seda minu prast." kaspar punastas
lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud
20.4 musketri asusid teele koos oma 4 teenriga. Porthos ji esimesena maha koos oma teenriga(he mehega vitlema).Teisena ji Aramis maha (koos oma teenriga), kuna tal oli varitsusest saadud lahaav. Athos ja tema teener(kes peksa sai) jid maha(nelja mehega kaklema) selleprast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener judsid Inglismaale, nad said Buckinghamile kirja le antud. 21.Hertsogi kskimisel tehti kaelakee korda(keegi oli kaks kristalli ra liganud) ja siis lks d`Artagnan koos terve kaelakeega tagasi Prantsusmaale. 22.Ballett kestis 1 tund. Vahepeal kuningas kontrollis kees, kas sellel veel kaksteist kristalli olemas ning ta ei pidanud pettuma. 23.D`Artagnan judis koju, kus ootas teda ees kiri kuningannalt. Ta sai koos kuningannaga kokku(kuna kirjas oli kokkusaamis koht ja aeg) ja kuninganna lasi d`Artagnanil oma ktt suudelda ning kinkis talle srmuse. De Treville`i tegi
Carnarvoni krahvidest kuues pikakasvuline, laialgne ja eneseteadlik tleb: Yes, its quite a story. (Jaa, see on koletu lugu.) Lord Carnarvoni haigus algas kummaliselt. Tunnen end halvasti, oli viiekmne seitsme aastane lord elnud hel peval hommikust ses. Tal oli siis juba 40-kraadine palavik. Jrgnes tugev vappeklm. Jrgmisel peval oli Carnarvonil parem, siis tusis krge palavik taas. Nii kis see kaksteist peva jrjest. Arstid tegid kindlaks, et lord Carnarvon oli endale habet ajades sisse liganud. Ta oli habemenoaga vigastanud hte krbsehammustuse kohta. Ometi ei saanud see arstide arvates mingil juhul olla nii pikalt kestva palaviku phjus. Noor lord Carnarvon meenutab: Kui ma Kairosse saabusin, sitsin kohe hotelli Continental. Isa oli teadvuseta. Howard Carter oli tema juures. Ja minu ema leedi Almina ka. sel ratati mind kmme minutit enne kella kahte. Minu juurde tuli de ja tles, et isa on surnud. Tema juures viibis ema, kes sulges ta silmad
annaabi.ee 
