kanalid ja K voolab rakust välja, toimub membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närviimpulsi tekkel, normaliseerides potentsiaali. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis membraani depolariseerumine võib toimuda nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest. Närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud: Na+ kanalid, K+ kanalid, Na+/K+ pump, ligandiseoselised kanalid Närviimpulsi edasiliikumise kiirus on 100-120 m/s Müeliinikihti on aksonite ümber vaja, sest suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö “hüppab” ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdi(tsentraalses närvisüsteemis). Impulsi liikumine läbi sünapsi Aktsioonipotensiaal jõuab neuroni terminaalini
30. Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? +40mV juures avanevad lisa K kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Aga jah.. konspektis on ta kirjutanud tõesti -50 aga loengus ta rõhutas, just +40... ((Positiivse. umbes -50mV pole? arvan ka, et -50mV)) 31. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. Na kanalid, K kanalid. Na/K pump. Veel midagi? Ligandiseoselised kanalid 32. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 100-120 m/s 33. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? umbes 4ms 34. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on raku membraanipotentsiaali kiire järsk langus (membr pot on negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel. 35. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Pärast AP-d on rakk refraktoorses perioodis, mil teda ei ole võimalik enam erutada niimoodi
annaabi.ee 
