konkreetsetele kriteeriumidele. Kui me vaatame infotähtsuse osakaalu, siis on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. Websteri kokkuvõtteks Kuigi Webster ise kipub taandama oma probleemid peamiselt mõõtmise küsimustele ning kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele probleemidele, annab ta siiski väärtusliku ülevaate erinevatest infoühiskonnaga seotud teooriatest ja nende käsitlustest. Ühes hilisemas artiklis (toim Lievrouw ja Livingstone, 2001) eristab Webster ka kuuendat infoühiskonna eristamise printsiipi, mille puhul ei räägita mitte sellest, et on järjest rohkem informatsiooni, vaid kuidas informatsiooni rohkus on mõjutanud seda, kuidas inimesed oma igapäevaelu korraldavad. Selle mõttesuuna põhiliseks argumendiks on, et teoreetiline informatsioon ja teadmine on muutunud ühiskonna toimimise põhialuseks. Selline mõttesuund on teadmusühiskonna teoreetilise käsitluse aluseks.
1. McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Fallows, D. (2005). How women and men use the Internet. 3. Internet: The Mainstreaming of Online Life. (2005). 4. Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008).Creating Content or Creating Hype: Practices of Online Content Creation and Consumption in Estonia. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace 5. Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Lievrouw, L. A.& Livingstone, S. (toim.). Handbook of new media : social shaping and consequences of ICTs. London [etc.]: Sage, 62-76 6. Gauntlett, D. (2002). Media, gender and identity: an introduction.London; New York: Routledge. 7. Valgma, Ü.(2005). Laps ja perekond. Eesti Statistikaamet. 8. Beebi 2010. Ajakirja tutvustus. [2010]. 9. Lember, Ü. [2011]. Jooga raseduse ajal 10. Moffatt, J. F. (1980). Mass media influence on first-time mothers.Mater of Arts. Texas Tech University
annaabi.ee 
