kunst ise ja klient-terapeut toimivadki läbi selle (nt koos musitseerimine); suhe, kus klient või terapeut on kunstnik (terapeut jälgib kunsti tegemist distantsilt või harvem esinev variant, kus terapeut ise tegeleb kunstiga ja klient jälgib). Terapeutilised eesmärgid Liebmann (1981) on jaganud üldised terapeutilised eesmärgid personaalseteks ja sotsiaalseteks. Personaalsed eesmärgid Liebmanni järgi on: loovus ja spontaansus, usalduse loomine, enesekehtestamine, oma potentsiaali realiseerimine, suurenenud personaalne autonoomia ja motivatsioon, areng indiviidina, vabadus teha otsuseid, ideedega eksperimenteerimine, tunnete, emotsioonide, konfliktide väljendamine, töö fantaasiate ja teadvustamatuga, mõistmise, eneseteadlikkuse, reflektsiooni arendamine, kogemuste korrastamise soodustamine ja lõõgastumine. Sotsiaalsed eesmärgid on: teadlikkus,
“Päikesepaistelise oru serenaad” ilmselt tuntuim. G. Miller sai arranžeerijana kuulsaks tänu tema avastatud saksofonide spetsiifilisele seadele, mis muutus bigbändide muusikas suurmoeks. 42 William Count Basie (1904–1984), innovatiivne minimalistliku mängustiiliga pianist, edukaima musta- nahaliste svingorkestri juht (Clayton, Herbert, Middleton 2003: 243). 43 Dave Liebmanni (üks kaasaja tunnustatumaid džässipedagooge) intervjuu siinkirjutajale 9.07.2007 Sienas. Ääremärkusena olgu meenutatud, et ka süvamuusika-autoriteet Glenn Gould armastas mängitavat muusikat kuuldavalt kaasa laulda. 29 lähtuvalt korrastatakse muusikalisi sündmusi. Biidi eest hoolitsemine on orkestris tavaliselt trummari ülesanne, kuigi mõnikord, näiteks Count Basie orkestris, hoolitseb selle eest üks-