varude täiendamise sagedust. Väljastamisala peab vastama suuruselt väljuva kauba kogustele ja väljuvate saadetiste arvule. Ollakse seisukohal, et kõige tõhusam on laotöö siis, kui vastuvõtu- ja loovutusala asuvad kõrvuti ning üht on võimalik teise arvel ajutiselt kasutada (üleminekupiir on mõtteline, ,,ujuv"). Vajaduse korral tuleks nende vahele jätta eraldi laopind sorteerimiseks, konso- lideerimiseks või ristlaadimiseks. Kaubavoogusid juhitakse efektiivselt, kui üht ja sama ruumiosa saab kasutada kahe või enama tegevuse sooritamiseks. Esialgne ligikaudne tööalade planeering koostatakse tavaliselt orienteeruvate algandmete põhjal. Täpsema planeeringu koostamisele asutakse üldjuhul pärast seda, kui kõik materjalivoo, tehnoloogia ja seadmetega seonduv on otsustatud. Tavaliselt arvutatakse planeerimise selles järgus
laadimispunkti kaudu. Veosüsteemi ühenduste korraldus meenutab ratast, kus liiklus toimuks just nagu mööda kodaraid, mis on ühendatud ratta keskel oleva rattarummuga. Rattarumm, mille all mõeldakse huubi (peaterminali), on veoahelas keskne punkt kokkuveoks, sorteerimiseks, konso- lideerimiseks, ümberlaadimiseks ja laialiveoks selle poolt teenindatavas regioonis. Tänapäeval kasutatakse kõnealust põhimõtet laialdaselt nii kauba- kui ka reisijaveosüsteemides. Kaubavedu- del kasutatakse “rumm ja kodarad” põhimõtet täiskoormast (FTL) või -konteinerist (FCL) väikse- mate veoste (LTL; LCL) transpordi korraldamisel.
annaabi.ee 
