JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks). Krosnick,Prelly- tugeva hoikau tunnused: püsiv, vähemuutlik, sellest lähtub käitumine, seotud subjektiivse infoga. LEWIN, kurt: ,,eluruum", tähelepanekud kultuurides inimeste põrkumisest-tõmbumisest Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Lickerti skaala- hoiakute mõõtmiseks- tean, ei tea, väga nõus, pole nõus Lorenz- agressiivsus tuleneb sünnipärastets geneetilistest teguritest. Kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus on sellele päästikuks. MILGRAMI KATSED- allumine, elektrilöögi andmine- mida kaugemal/kaudsemal viisil, seda raskem on ei öelda. MURSTEIN-stiimul, väärtus ja roll GEORG MEAD: peegelmina, tõlgendades teiste suhtumisi, loon pildi endast, samuti tõlgendades kuulusgrupi suhtumist.
TÖÖS alternatiivide väljatöötamine: individuaalne- miks on parem kiirus- miks halem- jääb kahe silma vahele Grupiviisiline: ajurünnak-rühmitamine Gordoni meetod- asjale vaatamine kõikide asjaosaliste silmade läbi- kliendid ja partnerid, konkurendid, firmatöötajad Faasivahetuse meetod- ideede genereerimine ja kritiseeerimine poolte vahetusega 4. tund II Osa Organiseerimine. Struktuur 1. Lickerti süsteemid näited 1 ja 4. Bürokraatliku näited on riigiametid- rõhutakse riskide vältimisele. Bürokraatlikud arvestavad baasvajadustega.(LISADA KODUTÖÖSSE) Bürokraatia on seatud org. Eluprotsessiga- kasvamine, reeglite seadmine. Rääkisime: eestvedamine, infoliikumine ja kontrollimine koos üle. Miks reegelid ja dok. kirjutatakse vt esimest tundi. Vastandamine: orgaanilistes toimuvad protsessid loomulikult, nähakse töötajate vajadusi. Firma loomine:
vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu) Pidevad muutujad o Intervallskaala – eristab andmeid, annab suuna ja vahe nende suuruste vahel, kuid puudub nullpunkt (nt temperatuur Celvini või Farenheiti skaalal (Kelvini skaalal on defineeritud absoluutne nullpunkt -273,15°C)) o Suhteskaala - eristab kõiki eelnevaid punkte, kuid lisaks eksisteerib ka nullpunkt (nt raha) o Lickerti skaalal tehtud mõõtmisi on lubatud käsitleda vajadusel pideva muutujana Jaotused (normaaljaotus, negatiivne asümmeetria, positiivne asümmeetria): Andmetöötluse alused: Valemid ja tähised n või N – juhtumite arv x – muutuja X̅ või µ – keskmine i – indekseerimistähis σ või SD – standardhälve (standard deviation) σ2 või SD2 – hajuvus Σ – summeerimine Standardhälve
annaabi.ee 
