Pärast seda kui ta isa aastal 306 suri nimetas väeosa ta tänapäeva York'is Augustuseks. Augustus võitles edukalt Reini jõe ääres frankide ja alamannidega, hiljem aga Doonau ääres gootide ja sarmaatidega. Esialgu olid tema kaaskeisriteks Maximinus, Maximilianus, Valerius ja Licianus Licinius kuid siis võttis Augustus Maximilianuselt võimu ja alustas Galeriuse surma järel võitlust ainuvalitsuse eest. Aastal 312 võitis Augustus Liciniusega ühes olles Rooma lähedal asuva Mulviuse silla juures Maxentiuse, kes katsel Tiberisse taganeda aga hoopis uppus. Selle võiduga saavutas Constantinus I Suur tunnustuse riigi lääneosas. Veel 314 või 316 , aeg ei ole täpselt teada, vallutas ta suurema osa Balcani poolsaart, mis kuulus Liciniusele, ning pärast täielikku võitu tema üle , aastal 324, haaras ta võimu kogu riigis. Ma arvan et üks tähtsamaid saavutusi mille Constantinus oma valitsemise ajal saavutas oli uue
keeldujaid surmanuhtluse või kaevandusse orjaks saatmisega. Kristlasi piinati väga julmalt, kõik piinamismeetodid olid lubatud. 306. aastal tõusis võimule esimene kristlasest keiser Constantinus, ta valiti võimule koos Maxentiusega sõjaväe poolt. Samal ajal oli võimul ka Galerius, võimule pääsemiseks tuli Constantinusele oma vastased Maxentius ja Galerius elimineerida. 312. aastaks oli ta selle saavutanud, kuid asemele kerkis vastasseis paganliku Liciniusega. Siiski asus ta läbi viima kristlikke reforme ning andis oma esimesel tõelisel valitsusaastal (312) välja edikti, millega lubas kristlastel taas oma kultusi läbi viia ning nõudis paganatelt sallivust kristlaste suhtes. Juba 313. aastal vabastas ta kogu vaimulkkonna maksudest. Seadusest ei puudunud ka punkt, mille kohaselt ei tohtinud vaimulikuks hakata maksudest kõrvale hiilimise eesmärgil. See seadus oli aluseks ka hilisemale kiriklikule seadusandlusele. 318
annaabi.ee 
