lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi ,,Ajendid ja kiviaiad" (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi ,,Tapamajade Püha Johanna" ja ,,Ema Gourage" (1977), Goethe luulet ja näidendi ,,Torquato Tasso" (1983).
Siis naasesid nad hoopis Berliini. Tärkas lootus, et elu hakkab paremaks minema. 9. Juunil, päeval, mil Nõukogude okupatsioonivägede ülemjuhataja marssal Georgi Zukov moodustas Nõukogude Sõjaväelise Administratsiooni Saksamaal, koputasid Katja korteri uksele 2 eraisikut, noormees ja neiu. Ilmse vene aksendiga väitsid nad end olevat ajakirjanikud. Algas Traudli odüsseia läbi mitme kinnipidamiskoha. Ta viidi endisesse Lichtenbergi naiste- ja noortevanglasse. Ühel ööl kutsuti ta ootamatult kambrist välja ning sõidutati Rudolf Virchofi instituudi keldrisse. Ta magas põrandal ning keegi võttis ära tema viimase vara abielusõrmuse. Venemaale ta ei läinud. Nädalapäevi viibib Traudl kledris. Sakslanna vormistab Traudli komandatuuri töötajaks. 5.oktoobril 1945 sai Traudl tööraamatu asenduskraadi, kus on kirjas, et ta on iga päev 10-12 tundi hõivatud tööga komandantuuris.
annaabi.ee 
