Kas nende rakkude seina ehituses on sarnasust? Trahheiid – on piklikud õõnsad rakud, mille radiaalseintes asuvad koobaspoorid. Tüve ristlõikes mood trahheiidid radiaalsuunalisi ridasid, mille ülesandeks on anda puule meh tuge ja olla toite lahuseid juhtivateks organiteks. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega ja nendes toimub toitelahuste tõusevvool. Sügispuidu rakkude mõõtmed on väiksemad ja rakuseinad paksemad. Libriformkiud - kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all, nende arv ei ole suur. Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. 22. Puiduraku seina kihid, nende funktsioonid.
Neid leidub peamiselt säsikiirtes, aga ka vaigukäikude seintes, kus nad eritavad vaiku. Nende rakkude seinad on õhukesed ja varustatud paljude ümmarguste lihtpooridega, mille ülesandeks on ühendada parenhüümrakke teiste lähedalolevate rakkudega. Lehtpuidu iseloomulikuks elemendiks on sooned e trahheed ja puidukiud e libriform. Sooned jagunevad peen- ja jämesoonteks ja nende ülesandeks on vedelike juhtimine kasvavas puus. Libriformkiud annavad puule mehaanilise toe. Kudede põhitüübid kasvavas puus: • Kude – ühesuguse ehitusega rakkude kogum, mis täidab ühtesid ja samu ülesandeid. • Kattekude – asub taime pealispinnal (nt puukoor) • Tugikude – annab puule jäikuse ja mehaanilise tugevuse (trahheiidid, libriformkiud) • Juhtkude – juhib vett ja selles lahustunud toitaineid (trahheiidid, sooned, sõelrakud, sõelsooned) • Säilituspõhikude – toitainete varude hoidla (säsikiired)
rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte rõngas paikneb aastarõnga kevadpuidu osas, hajulisooneliste liikide peensooned paiknevad kogu aastarõnga ulatuses Soonetrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. Neid leidub puidus vähe ja võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka. Libriformkiud täidavad põhilist mehaanilist funktsiooni puidus. Libriformkuid kujutavad endast tavaliselt terava otsaga väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakkude, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all. Kiu otsad võivad olla ka hargnenud või hambulised. Kiudtrahheiidid võivad täita nii juhtivat kui mehaanilist rolli. Neil on paksud seinad
• Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist: Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad) Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal) Parenhüümi rakud säilitavad tärklist Niinekiud koosnevad surnud sklerenhüümi rakkudest, on suure tselluloosi sisaldusega, ei ole lignifitseerunud.
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 3.5 Okaspuu ja lehtpuu ehitus Okaspuu rakud on ühtlasema asetuse ja vormiga kui lehtpuu omad, puidu põhiosa moodustavad peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid (joonis 27e). Okaspuidu iseärasuseks on see, et tal esineb rakke, mis toodavad ja säilitavad vaiku. Lehtpuu puidu ehitus on keerulisem, koosnedes erinevatest rakuliikidest (joonis 28). Põhimassi moodustavad kitsad paksuseinalised tugirakud ehk libriformkiud. Seoses erineva rakulise ehitusega vaatleme okas- ja lehtpuu puitu iseseisvalt. Joonis 26. Okaspuu ja lehtpuu ehitus a kevadpuit; b sügispuit; csäsikiired ristlõikel;
annaabi.ee 
