Vanimad ksüleemi elemendid (trahheiidid) asuvad varre keskosas. Kaheiduleheliste taimede ksüleem sisaldab ka tugikudet -- puidukiude (libriformi). Lisaks esineb ksüleemis põhikude, mille rakud on vähemal või rohkemal määral puitunud. Seda nimetatakse ksüleemi põhikoeks. Floeemi olulisemateks elementideks on
a – soone lüli, b – astmeline perforatsioon, c – seinapaksend soone seinas, d – tüllid: • 1 – soone sein, 2 – tüll, e – libriformi kiud, f – säsikiir lehtpuidus; • 1 – lamavad rakud, • 2 – püstjad rakud, g –puidu parenhüüm Sooned • Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks
mustja tooniga puitu. Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga. Lehtpuu puidu ehitus on mõnevõrra keerulisem. See koosneb mitmest erinevast raku liigist, millel on kindlad ülesanded. Okaspuudel oli rakuliike vähem ja nt trahheiidid täidavad üheaegselt mitut ülesannet ja nende asetus oli korrapärasem võrreldes lehtpuu rakudega. Suurem osa lehtpuu puidumassist koosneb pikkadest rakkudest, mis moodustavad tugikoe e libriformi. Tugikude koos trahheedega e soontega moodustab juhtkoe vedelike liikumiseks. Tugikoe rakud on tugevasti puitunud(ligniini sadestumise tõttu rakuseintes). Sooned esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus
annaabi.ee 
