Tema ooperite geniaalsus hakkab muusikalistest karakteritest - koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Kõik tähtsamad ooeperid on sündinud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis. "Figaro pulm" - tähtsaim teos itaalia opera buffa zanris üldse. Esimene koostöö klassitsismiajatu väljapaistvama libretistiga. 4-vaatuseline, koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik teos, kus pole peamiseks suured soolinumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonrolli kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat. "Don Giovanni" - teine libretistiga koostöös valminud ooper. Aluseks 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine "kivist külalisest" - hauamonumendist, kes tuleb kätte
ka meie esimene professionaalne ooperilavastaja Hanno Kompus). 16. Mozarti ooperid Prantsuse ja Itaalia muusikateatri taustal Ka Mozart (1756 1791) püüdis ooperist draamateost teha, kuid ta lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Clucki ooperireform teda seega palju ei mõjutanud (Clucki reformi aluseks oli tõsine ooper). Mozartile jäi muusika peamiseks väljendusvahendiks. Libretolt otsis Mozart ennekõike tuge oma muusikalisele dramaturgiale ning tegi selle nimel ka koostööd libretistiga. Koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel erialadelt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Mozart on mitu korda rõhutanud, kui väga teda köidab teater ning kui hästi ta end teatriatmosfääris tunneb. Võiks öelda, et Mozart komponeeris oopereid nagu hea lavastaja, kes paneb karakterid laval elama ja hoiab alal pinevat arengutempot, pidades ühtlasi silmas tihedat seost lavategevuse ja muusika vahel
annaabi.ee 
