rinnuliujumise medalimehed brassi enamiku ajast vee all. Pärast neid võistlusi määratigi brassiujuja vee all liikumise aeg kindlaks (uued nõuded jõustusid 1957. a.). Liblikujumine ei suutnud enda iseseisvaks alaks kuulutamist tegelikult üle elada. Ala nimetus on küll jäänud, kuid sisu on nii muutunud, et see nimetusele päris ei vasta. Juba 1953. a. algatas jugoslaavlane Darko Prvan sellise liblikujumise, mida tuntakse nüüd rohkem delfiiniujumisena.Vanast liblikujumisest jäi alles liblika liikumist meenutav käte töö, aga oluline osa liikumishoost saadi delfiini ujumist matkivast jalgade ja alakeha sümmeetrilisest ja võimsast üles-alla liigutamisest. Selili ujuvad tänapäeval kõik võistlejad krooli; seda ujutakse nagu rinnulikrooligi, kuid seliliasendis. Keelatud pole ka selilibrass, aga sellest on võistlejad nüüdisajal loobunud. 9
Jõudsad ujujad aga embavad vee kohal olles veeepinda, seejärel kasutavad gravitatsioonijõudu , lastes vette vajuval rinnal puusad veepinnale tõsta. Liigse jõu kasutamine: Liblikujumi on rütmi, mitte jõudu kasutav ujumisstiil. Parimad liblikujujad on paindlikud ja graatsilised, mitte tugevad. Selle stiili rütm peitub rinna-puusa kiikumises. Keskendu selle rütmi püsivale hoidmisele nii treeningute kui ka tervikliku tõmbe sooritamise ajal. Kui hakkad liblikujumisest teistmoodi mõtlema, siis üllatud kui palju kergem võib ujumine olla. Kuidas suurendada keha lõdvestumist ja vähendada takistust Säästa energiat voolujoonelise asendiga. Jää ,,pikaks". Liblikujumisel on veetakistus väikseim siis, kui oled väljasirutatult otse veepinna all. Selleks et iga tõmbetsükli ajal pikaks jääda, säilita kannatlikkust, kui käed on ees, ning kiirust hetkest, kui need liikuma hakkavad. Voolujoonelisus. Vette maandumisel võta sisse voolujooneline asend
annaabi.ee 
