veel pea taga paiknevad oranzid ,,sarved". Tegelikud on need kotikujulised näärmed, mis ärrituse puhul punase kahvlina välja sopistuvad ning eritavad mädanenud ananassi meenutavat ebameeldivat lõhna. Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust. Valmikute tagumiste tiibade tüvikul võib näha silmi meenutavaid siniseid ja punaseid laike. 7 3. LISA 3.1. Põhiandmed Pääsusaba kohta Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon SUURUS Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. PALJUNEMINE Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2- 24 nädalat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda
Kevadel ning suvel lendavad pääsesabad vaevata ühelt lillelt teisele, vahel lähevad nad üle koguni kergele tiirlevale lennule. Suurbritannias on tekkinud pääsusaba uus alamliik, keda esineb ainult mõnes väikeses soises piirkondades. Tema esinemise põhjus pole päris selga. Algupäraselt eelistas see pääsusaba stepialade kuva ning päikesepaistelist kliimat. Eestis võib pääsusaba varase kevade korral ringi lendamas näha juba maikuus. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon Suurus Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. Paljunemine Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2-24 nädalat. Lähisuguluses olevad liigid Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton