toonekured, rebased, nugised, kährikud. Nastiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid. [11] Rästiku elupaik ja eluviis- Eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes. Toitumine- Toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad ka putukaid (tirtse, mardikalisi, liblikavastseid, sipelgaid), nälkjaid ja vihmausse. [14] Roomajate roll toiduahelas Eestlased roomajaid toiduks ei kasuta ning enamasti isegi välditakse nendega kohtumist. Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. [4] Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest
Sageli talvituvad 2...5 isendist koosnevate gruppidena, ka koos vaskussidega. Sama talvituskohta kasutatakse aastaid. Suvel varjuvad urgudes, kändudes, põõsastikes. On aktiivsed videvikus ja öö esimesel poolel, kuid ka päeval väljuvad korduvalt peidupaigast. · Toitumine Toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad ka putukaid (tirtse, mardikalisi, liblikavastseid, sipelgaid), nälkjaid ja vihmausse. Rästik Vipera berus L. · Sigimine Rästikud paarituvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist - mai keskpaigast juuni alguseni. Rästik on elussünnitaja - munad arenevad ja pojad kooruvad emasorganismis. Isasloomad sigivad igal aastal, emasloomad üle 1 või 2 aasta. · Areng Rästik ei mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Ta toob ilmale 8... 12 järglast
annaabi.ee 
