hautamiseks, praadimiseks. Abatükk - Kondita abatükk sobib šašlõkiks, guljašiks, ahjupraeks, supimaterjaliks. Tagaosa lihased (sisetükk, välistükk, pähkeltükk, ristluutükk) - Sobivad ahjupraeks kas kamara ja kondiga või ilma. Parim suitsusingi tooraineks, guljašiks ja strooganoviks, sobilik ka woki- ja pajaroogade ning šašlõkimaterjaliks.Tagaosa hinnatumaks tükiks loetakse sisetükki. Välisfilee- Sobilik grillimiseks ja praadimiseks lõikude või liblikatena, kasutamiseks paneerituna või ribadena woki-roogades. Seljatüki lõigud sobivad ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. 34. Lisaainete mõiste Looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisamise eesmärgiks võib olla toidu maitse, lõhna, värvuse, struktuuri ja muude omaduste meelepärasemaks muutmine. 35. Säilitusainete, emulgaatorite ja antioksüdantide lisamise eesmärk (lisaained)
Kes kõige viimasena istub, langeb mängust välja. TAHAKSIN LIBLIKAS OLLA Eesmärgid: laps teab, et liblikad on erinevad; arendada kujutlusvõimet ja peenmotoorikat Vanus: 3 a Vahendid: iga lapse jaoks väike ühevärviline (käte-)rätik, hoogne muusika, kerge siidrätik, sulg, värvipliiatsid, üks suur lina, joonistuspaberid Mängu käik: Lapsed jutustavad, missuguseid liblikaid on olemas. Lõpuks muudetakse lapsed võlusule abil liblikateks; nüüd võivad nad liblikatena ruumis ringi liikuda: kui liblikad lendavad, siis näib, nagu nad tantsiksid. Kõik lapsed tantsivad hoogsa muusika saatel. Kui muusika lakkab, kükitavad nad maha ja puhkavad. Kui muusika algab, jätkavad nad tantsu. Ruumis jaotatakse laiali väikesed värvilised rätikud, need sümboliseerivad lilli. Iga laps istub ühele lillele, asetab jalatallad kokku (tavaline liblikaiste) ja sulgeb silmad. Kasvataja jutustab lühikese loo:
lõpuni, seejärel uued munad munenud valmikud hukkuvad ning rööviku ja nuku staadiumi läbinud liblikad alustavad lendu uuesti juuli keskpaigast. Augustis-septembris asuvad suve üle elanud valmikud talvituma. (,,Extra" Elu 97.05.17) Mõned nädalad pärast lapsuliblika ja väike-koerliblika lennu algust hakkavad lendama ka esimesed öölased. Esimeste paiselehe õite ajal asuvad lendama ka kevadvaksikud ja teised liigid, kes talvituvad nukukestas väljakujunenud liblikatena ning kooruvad niipea, kui nuku asukohas on maapind sulanud. Paljud varajased liblikad toituvad pajuõitest ja langevad öösel sellesama puu otsas külmatardesse. Selliseid liblikaid püütakse nii: puu ümber laotatakse valge lina ja seejärel lüüakse kaikaga tubli mats vastu tüve. Edasi tuleb puu otsast alla kukkunud külmletargias olevad liblikad lihtsalt kokku korjata. Enamus nukustaadiumis talvitunud liblikatest kooruvad mais-juunis. Röövikuna
annaabi.ee 
