C<4.3% C>4.3% C=4.3% Terased Malmid Malmide kirjeldus: Liblegrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad nad on, seda paremad on mehaanilised omadused. Liblejas grafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Saamis viis: Tavalisel kristalliseerumisel on tekkinud grafiit liblejas Kasutusala: Mootori plokid, pumba korpused, elektri kastid Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Kerajas grafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või
Tsementiit b. Ferriit c. Perliit d. Ledeburiit e. Grafiit Score: 5/5 Küsimus 5 (5 points) Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste kuju? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. liblejas b. Kerajas c. Pesajas d. Kantjas e. Ovaaljas Score: 5/5 Küsimus 6 (5 points) Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel
valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. 1.2 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt
.....0,5% 6.üleeutektoidterase karastustemperatuur ja struktuuriosad? On faasipiiride Ac1 ja Acm vahel. Üle Ac1 säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit,mis suurendavad kõvadust. Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit.ohtlik austeniidi tera kasvule, tekib jämeda teraline martensiit,teras haprub ja kõvadus väheneb. 7.Karbiide moodustavad legeerivad elemendid? Fe-Mn-Cr-Mo-W-Nb-V-Zr-Ti 8.Hallmalmide plastsus(A%) ja max tõmbetugevus Rm? Grafiit on liblejas-vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust mis on praktiliselt 0%. Rm= 350 N/mm2. 9.Milles seisneb duuralumiiniumi TT? Duuralumiiniumi TT seisneb karastamises ja vanandamises 10.Messingi põhikomponent ja ja põhilisand? Põhikomponent on Cu ja põhilisand on Zn 40% 11.selgtada tähised? PE- polüetüleen PP-polüpropüleen PVC-poluvinüülkloriid PC-polükarbonaat 12.Millises piires on tehnokeraamika kõvadus? 1200-3000 HV piires.
Tekib grafiitmalmi D. Tekib valandi modi Student Response aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline k Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit
*parendatavad terased C= 0,3......0,5%. 6.Üleeutektoidterase karastustemp ja struktuuriosad.On faasipiiride Acl ja Acm vahel. Üle Acl säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendavad kõvadust.Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit. Ohtlik austeniidi tera kasvule, tekib järedateraline martensiit, teras haprub ja kõvadus väheneb. 7.Karbiide moodustavad legeerivad elemendid.Fe-Mn-Cr-Mo- W-Nb-V-Zr-T i 8.Hallmalmide plastsus ja max tõmbetugevus Rm?Grafiit on liblejas-vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust, mis on praktiliselt 0%, Rm=350N/mm2 9.Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus?Seisneb karastamises ja vanandamises. 10.Messingi põhikomponent ja põhilisand?Põhikomponent on Cu ja põhilisand Zn 40% 11.Selgita tähised.PE-polüetüleen, PVC-polüvinüülkloriid, PC- polükarbonaat. 12.Millises piires on tehnokeraamika kõvadus?1200-3000HV piires. 7.variant. 1.K8 n=1+8*1/8=2 =0,68 2.H12 A2B4 B=2*1/2+3 A=1/6*12=2 n=A+B=6 3
malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. [3] 1.2.1 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt.
A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B. Ferriit C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2 43. Mis on malm? Student Response A. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %) B
Student Response B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpili Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B. Ferriit C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2 43. Mis on malm? Student Response A
D. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste kuju? Student Response Feedback A. Kantjas B. Pesajas C. Ovaaljas D. Kerajas E. liblejas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid: Student Response Feedback A. Perliit B. Ferriit C. Ledeburiit D. Grafiit E. Tsementiit Score: 2/2
juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks 100% magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response Value Correct Answer A. liblejas 33,333% B. Kerajas 33,333% C. Pesajas 33,333% D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid: Student Response Value Correct Answer A
Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist.
Liblegrafiit 350 0 Keragrafiit 1000 2...20 Pesagrafiit 800 2...12 8 Joonis 5. Grafiitmalmide ja valgemalmide struktuur 9. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt.
pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. 21) Hallmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist.
kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keragrafiit 1000 2...20 Pesagrafiit 800 2...12 Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murde- olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele pinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna ferriithallmalmiks. mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimeta-
2 Rm, N/mm A, % Hallmalm Liblegrafiit 350 0 Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit Keragrafiit 1000 2...20 liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murde- Pesagrafiit 800 2...12 pinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mik- Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib roskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele
annaabi.ee 
