nnom= 955 p/min Pnom = 2,38 kW ulü = 3,3 1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine. Nomogrammi järgi valin A kiilrihma. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabelist sain D1min = 90 mm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm. 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm. D2 = D1u(1 - ), kus u rihmülekande ülekandearv; = 0,01...0,02 libisemistegur. = 0,02 - 0,01g, kus g optimismitegur. = 0,02 0,1 0,5 = 0,015 D2 = D1u(1 - ) = 100 3,3(1- 0,015) = 325,05 Lähimaks väärtuseks standardväärtuste reast on 315 mm. 5. Tegelik rihmülekande ülekandearv. D2 315 uteg = = = 3,20 D1 (1 - ) 100(1 - 0, 015)
kokkupuutekohas. Hõõrdejõu tekkimiseks peavad rattad olema teineteise vastu surutud jõuga Fk. Iseloomustus: + 1.Lihtne konstruktsioon ja hooldus.2.Müratu töö.3.Sobiv kasutamiseks variaatoris.1.Suur koormus laagritele ja võllidele.2.Suured kohalikud pinged hõõrderataste kokkupuutepinnas.3.Piiratud ülekantav võimsus seoses ülekuumenemise ohuga.4.Libisemine ja sellest tulenev ülekandearvu ebastabiilsus.Ülekandearv U=w1/w2=d2/(d1*(1- )), - libisemistegur Skeem: Ft-ringjõud. Fk-rattaid kokku suruv jõud. 27.Rihmülekanne,koostisosad,iseloomustus. Osad: vedav ja veetav rihmratas, lõputu rihm, pingutus- ja ohutusseadmed. Liikumine kantakse üle rihma ja rattavaheliste hõõrdejõududega.Iseloomustus: + 1.Lihtne ja töökindel.3.Müratu töö.4.Võimalik suur rataste vahe(kuni 15m).5.Ühe vedava rattaga saab käivitada mitu veetavat. 1.Ülekandearv sõltub koormusest.2.Suured gabariidid.3.Väikene rihma ressurss.4.Rihma pingutusjõud
Masinaehituses kasutatakse erinevaid püsiva ülekandearvuga ülekannete skeeme (sele 23.1). On kasutusel ka planetaarmehhanismide skeemide alusel ehitatavaid hõõrdülekandeid. Tühikäigul võib hõõrdrataste joonkiirusi lugeda võrdseiks, koormuse all aga elastse libisemise tõttu jääb veetava ratta joonkiirus vedava ratta joonkiirusest maha. Siis ülekandearv d2 u , d 1 1 kus – libisemistegur, 0,002...0,05 . 124 Muutuva ülekandearvuga hõõrdülekanded (variaatorid) on kas lihtsad (Sele 23.3 a ja b) või vaheelementidega (Sele 23.3 c ja d). Tööelementide kuju järgi eristatakse kettas- (Sele 23.3 a), koonus- (Sele 23.3 b), kuul- ja toroidvariaatoreid (Sele 23.3 d). Võimsuse voogude järgi on variaatorid ühe- (Sele 23.3 a, b ja c) ja mitmevoogulised (Sele 23.3 d – kahevooguline).
annaabi.ee 
