ja köögis keraamiline põrandaplaat (vt. tüüpkonstruktsioon P-2). Teisele korrusele viivaks trepiks on terasest keerdtrepp, mis kinnitub hallis asuva terasposti külge. Teise korruse vahelaeks on hõre laudis, mille külge on kruvitud kipsplaat. Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL. Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega. 1.3.4. Katus. Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad toolvärgitaladele (150 x 100 mm) ja postidele (100 x 100 mm). Sarikate peale kantakse hingav aluskate. Aluskate kinnitatakse sarikate külge klambritega ja sellega kaetakse terve katus. Ülekate vähemalt 150 mm. Et aluskate töötaks ka tuuletõkkena, tuleb aluskatte paanid omavahel kinni teipida spetsiaalse kahepoolse aluskatteteibiga.
ohus ainult otseses vägivallapiirkonnas. Näiteks kasutab politsei selliste olukordade lahendamiseks pisargaasi, millega kokku puutudes ei ole enam võimalik anda esmaabi. Siis vajab kiirabibrigaad ise abi. 173 Sarnastes olukordades peab enda kindlustamine väljasõidu planeerimisel olema olulise tähtsusega. Ainult siis, kui kiirabi ise ei ole ohus, on võimalik teistele tõhusat abi anda. Oma ohutuse tagamiseks peaksid ühekordsetele kinnastele, libisemiskindlate taldadega jalanõudele, helkurribadega vormirõivastusele (äratuntav kiirabi vormirõivastus aitab kiirabi vastu vägivalda ära hoida) lisaks kuuluma kindlasti ka kaitsekiivrid. Lähemalt enda kindlustamise kohta vt peatükist „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“. Ohtude analüüs Suur osa ohtusid on kiirabi töös väljakutse sisu (nt väljakutse laskehaavaga vigastatu juurde),