Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-nda aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Suusatamine meenutab veidi tantsimist, kus suusa libisedes tõustakse alati sirgesse rühikasse poosi. Libisemisfaas on puhas, kus valmistutakse tööfaasiks ehk käe- ja jalatõukeks. Iga liigutuse puhul kasutatakse koge keha ning kõik on orienteeritud edasiliikumisele. Klassikalise stiili tehnikate juurde kuuluvad vahelduvtõuge ehk baastehnika, paaristõuge, ühesammuline paaristõuge, ülesmäge vaheldubtõuge ja käärtõus. Paaristõuge, mille tähtsus on võistlussuusatamises oluliselt tõusnud , on klassikatehnikatest kiireim ning tippsportlased kasutavad seda tihti ka kergetel tõusudel
vahelduvalt · tooge käed suhteliselt kõrgel pea kohal ette, küünarliiges on seejuures kõrgeimaks punktiks · hingamisel pöörake kõrvale vaid pea, mitte kogu ülakeha · hingake vee all välja ja vee peal taas sisse · vee alla liigub esmalt alati käsi, mitte küünarnukk · käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, nii pikeneb libisemisfaas ja toimub tugevam tõmme. Väga oluline on õige hingamine. Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad.
annaabi.ee 
