poole eakaaslaste ja koolitegevuste, spordi ja teiste oskuste poole. Seda faasi vanuses 5-6 kuni puberteedi alguseni nimetatakse latentseks perioodiks. Nii vanemate kui laste jaoks on see suhteliselt rahulik ja psühholoogiliselt sündmusetu aeg, periood, milles seksuaalne tung on uinunud. Latentse perioodi jooksul valavad lapsed oma libiidsed energiad aseksuaalsetesse harrastustesse nagu kool, kergejõustik ja sama-soolised sõprused. Kuid peagi puhkeb puberteet ja genitaalid muutuvad jällegi libiidse energia fookuseks. Latentne faas on suhtelise rahu faas. Freud arvas et seksuaalsust hoitakse sellel ajal tagasi, et rohkem elust õppida. Tõsi on, et enamus lapsi on algkoolis seksuaalselt suhteliselt väheaktiivsed, samas umbes 25% masturbeerib päris usinalt. Freudi ajal need lapsed olid vähemalt tunduvalt vaoshoitumad kui tänapäeval. Genitaalne periood hakkab puberteedist ja on viimane periood. Seksuaalhuvi suureneb jälle ja vahekord muutub oluliseks
Sõprussuhted saavad noorte elus endisest olulisema koha. Noorte omavahel koos olemine tugevdab areneva nooruki minatunnet ja identiteeti. Muret tekitav on olukord, kus nooruki suhted eakaaslastega ja sõpradega katkevad ja ta jääb ilma eakaaslastelt saadavast kasvujõust. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45) 3.1 OBJEKTISUHTED 3.1.1 Vanemad Vähenevad oidipaalsete objektirepresentatsioonide hõivangud järg-järgult, mis tähendab, et need ei ole enam libiidse rahulduse allikaks. Nooruk kogeb seda silmanähtavalt kui võõratunnet, võõrandumist suhetes vanematega. See tundereaktsioon viib sageli regressioonini, kuid endised projektiivsed ja introjektiivsed mehhanismid reaktiveeruvad ja kui „kurjad“ ja „head“ arhailised objektipildid segunevad elamuslikult tegelike vanemafiguuridega, mõjutades nooruki käitumist nende suhtes. (Mangs, Martell 2000:326) Tüdruku jaoks tähendab saabuv menstruatsioon normaalselt tuge vabanemiselt
annaabi.ee 
