Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liberata" - 3 õppematerjali

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
64
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

 Draama taasavastamine 15.-16. saj.  Püsivate teatrite ehitamine  Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Renessansi eepika  1) Otsene antiigijäljendus (Pierre de Ronsard, La Franciade)  2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de Camões, Os Lusíadas)  3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, La Gerusalemme liberata)  4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost, Paradise Regained) Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj

Ajalugu → Antiigi pärand euroopa...
68 allalaadimist
Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

(Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (1598­1680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus François Rabelais, kirg Gargantua et paatos Pantagruel dramaatilisus Miguel de Cervantes teatraalsus

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

· ansamblid · balletimuusika ­ orkestripartituur 5 häälne · programmiline orkestrimuusika · au, armastus · seisuslikku segadust ei ole Kuulsaimad lüürilised tragöödiad on J. B. Lully "Atis" (1677) ja "Armide" (1686) Armide Armide Tragédie lyrique en cinq actes et un prologue Libreto - Philippe Quinault; Torquato Tasso eeposest "Vabastatud Jeruusalemm" (La Gerusalemma liberata ovvero Il Goffredo, 1575) pärit episoodi järgi Pariis 1686 (15.2.), Académie Royale de Musique 5 vaatust Tegelased: Proloogis: Kuulsus La Glorie; sopran Tarkus La Sagesse; sopran Tragöödias Armida Armide, paganlik võlutar; sopran Phönicie Phénice ja Sidonie Sidonie, Armida usaldusalused kaaslannad; mõlemad sopranid Idraote Hidraot , võlur, Damaskuse kuningas, Armida onu; bass Ristirüütlid Gottfried (Godefroy) kaaskonnas: Rinaldo Renaud; tenor või kontratenor Ubaldo Ubalde; bass

Muusika → Ooper
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun