Üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. Liberaalne heaolumudel Põhiväärtusteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik, mille ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine. Inimese võimalus saada arstiabi oleneb tema rahakoti paksusest. Parempoolne liberaalne reziim polldab madalaid ja võrdelisi makse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle mudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk. Liberalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus erivajadus või kuulumine vähemusrühma piirkondlikud tulu ning infrastruktuuri erisused
Suurbritannias arendati peale esimest maailmasõda demokraatiat. Meestele anti üldine valimisõigus alates 21. eluaastast. Naistele anti piiratud valimisõigus alates 30. eluaastast. Selleks et valida, pidi naine omama varandust või ülikooliharidust. 1928. aastast said naised üldise valimisõiguse alates 21. eluaastast. Toimusid muudatused senises parteisüsteemis. Kui varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid Konservatiivne Partei ja Liberalne Partei, siis peale esimest maailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile, mis esindas eeskätt tööliste huve. Olulisematest sisepoliitilistest sündmustest võiks esile tuua 1926. aastal toimunud esimese ja seni ainsa üldstreigi. Neli miljonit töölist streikisid üheksa päeva, kauem kestis streik kaevuritel, kes esitasid ka nõudmised streigi algatuseks. Veel tähtsamaks
annaabi.ee 
