Esimest korda puutume kokku seda, et massid käsitlevad seda kui oma poliitilist õigust, ja muutub arusaamaks, et valitsemiseks ei ole vaja teadmiste/kogemuste olemasolu vaid võimalikult suure hulga inimeste poolehoidu. Kui siiamaani olid ideoloogiad rõhutanud seda, et ei tasu hellitanud lootust pääseda võimule, kui pole teatavaid eripärasusi. Kuid nüüd ideoloogiline baas on muutunud. Ekraanilõike lähtekoht: 15.09.2012 23:04 o Itaalia näide: liberalismilt fašismile : - pidada II uueks moevooluks. - suur rahvuslik pettumus. Liberaalid viisid Itaalia 1915. aastal I MS-ta. See oli kui suur ühtne ettevõtmine, loodeti Itaalia tõusu maailmamastaabis. - I maailmasõja mõjud (Itaalia laienemisplaanide luhtumine, majanduslangus, sõjaveteranid- naasevad Austria-Ungari sõjavangidena.) --> vanade parteide kokkuvarisemine - Liberaalid kui ‘vana’ jõud:
piisavalt palju lubaksid, arvestatav osa töölisklassist läheb veelgi radikaalsemate poliitiliste jõudude taha. Marxi lootus , et töölisklass hakkab moodustab suurema osa üh langeb põrmu ning nende tähtsus hakkab 20 saj keskpaigast langema. Sotsialistid peavad oma sihtrühma ümber mõtlema-> sotsialism hakkab looma massipartei funktsioone. 50ndatest alates proleritaari retoorika asendub vaeste retoorikaga. Itaalia näide: liberalismilt fasismile(I): I MS mõjud ( Itaalia laienemisplaanide luhtumine, majlangus sõjaveteranid. Lubati , et ITA väljub sõjast maj õitsenguga, tegelikult oli majlangus, lisandus v suur sõjaveteranide probleem , mis oli psühholoogiline paine tervele üh->ITA armee saab I MS lahingutest järjest suurte ja häbiväärsete kaotuste osaliseks, mille tulemusena need pol jõud, kes on lib vastu meelestatud hakkavad kritiseerima armeed ja nende juhtkonda-> mõju hakkavad aavaldama